TÕRVA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS
Tõrva 14.01.2020 nr 1-2/2020/1
Tõrva Gümnaasiumi põhimäärus
Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 ja 2 alusel ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 alusel.
1.peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Põhimääruse reguleerimisala
(1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse:
1) kooli nimetus;
2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;
3) kooli tegutsemise vorm;
4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;
5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks;
6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;
7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;
8) koolitöötajate õigused ja kohustused;
9) majandamise ja asjaajamise alused.
§ 2. Nimetus
Kooli nimetus on Tõrva Gümnaasium (edaspidi kool).
§ 3. Asukoht
Kooli asukoht on Eesti Vabariik ja aadress on Puiestee tänav 1, 68606 Tõrva linn, Tõrva vald, Valgamaa.
§ 4. Tegutsemise vorm
(1) Kool on Tõrva Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool, mille pidaja on Tõrva Vald.
(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Tõrva valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(4) Kool on õppe- kasvatus- ja arendustegevuses õigusaktidega kehtestatud raamides iseseisev.
§ 5. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on Tõrva valla vapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat.
(2) Koolil on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 6. Põhikooli tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: tööl, perekonnas ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste oskuste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(3) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
(4) Põhikool aitab õpilastel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel.
§ 7. Gümnaasiumi tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushinnangud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppeasutuses.
3. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 8. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Kooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi ja kehtestab konkursi läbiviimise korra vallavalitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
(3) Direktor:
1) juhib oma pädevuse piires õppe- ja kasvatus- ning majandustegevust, korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vastutab kooli üldseisundi ja arengu, vallavara säilimise ning eelarveliste rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
2) tagab põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise;
3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid ja sõlmib kokkuleppeid, mis on seotud õigusaktides ja kooli põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega;
4) tagab kooli eelarve projekti koostamise ja selle esitamise vallavalitsusele valla õigusaktides kehtestatud korras, jälgib eelarve täitmist ja vajaduse korral esitab vallavalitsusele eelarve muutmise ettepanekuid;
5) annab oma pädevuse piires kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
6) vastutab kooli arengukava koostamise eest ja arengukava avalikustamise eest kooli veebilehel:
7) kehtestab kooli õppekava ja selle muudatused;
8) kehtestab kooli päevakava ja kodukorra;
9) kinnitab õpilasesinduse põhimääruse;
10) kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning teeb isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse ja õpilase koolist väljaarvamise otsuse;
11) teeb vallavalitsusele ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
12) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
13) moodustab pikapäevarühmad, kehtestab nende töökorralduse ja päevakava, teeb otsuse õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kohta;
14) kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani, korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
15) määrab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija ja korraldab õpilaste suhtes kohaldatavate tugimeetmete rakendamise;
16) määrab õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi;
17) kutsub kokku õpilaste vanemate koosoleku;
18) kehtestab kooli sisehindamise korra ja aruande;
19) tagab koolis vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuste ja ülesannete täitmise;
20) vastutab kooli teenindavale raamatupidamisüksusele tööks vajalike dokumentide ja informatsiooni õigeaegse edastamise eest;
21) sõlmib personaliga töölepingud ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;
22) kinnitab koolitöötajate koosseisu kooli pidaja kehtestatud korras;
23) kehtestab kooli asjaajamiskorra ja muud töökorraldusdokumendid;
24) moodustab vastavalt vajadusele eelkoolirühmi koolieelikutele, õpiabirühmi ja huviringe;
25) korraldab kooli saabunud märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete vastamist;
26) tagab riigi ja Tõrva valla õigusaktide ning lepingutega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
27) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
§ 9. Kooli hoolekogu
(1) Koolil on hoolekogu, kes täidab talle riigi õigusaktidega pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(2) Hoolekogu moodustatakse ja töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Kooli hoolekogu koosseisu kuuluvad:
1) kooli pidaja esindaja;
2) õpilasesinduse esindaja;
3) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid;
4) viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat;
(4) Vanemad, vilistlased ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda kooli töötajate hulka ning moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.
(5) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(6) Kooli hoolekogu:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras õppeainete nimistut;
4) annab nõusoleku suurendada erandkorras põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule ;
6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorrakehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
13) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma, eelkooli ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
14) annab arvamuse õppekavavälises tegevuses osalemise eest võetava tasu määrade ja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hindade kehtestamise kohta;
15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks,
(7) Kooli direktoril on õigus osa võtta hoolekogu koosolekust.
(8) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
§ 10. Kooli õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(3) Õppenõukogu juures töötavad ainekomisjonid.
(4) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
4. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 11. Omandatava hariduse liik ja tase
(1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.
(2) Koolis omandatava hariduse tase on põhiharidus ja üldkeskharidus.
(3) Põhikooli kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1. - 3. klass;
2) II kooliaste – 4. - 6. klass;
3) III kooliaste – 7. - 9. klass.
(4) Nominaalne õppeaeg põhikoolis on üheksa aastat.
(5) Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.
§ 12. Õppekeel
(1) Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 13. Õppe vorm
Õppetöö koolis toimub statsionaarses õppes.
§ 14. Õppekava
(1) Kool koostab põhikooli riikliku ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel kooli õppekava.
(2) Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
(3) Õppekava määrab kindlaks kooli õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja korra, õppe ajalise korralduse, kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad ning valikainete loendi, kavad ja valikutingimused.
(4) Õppekavas esitatakse nõuded õpikeskkonnale, õppe- ja kasvatuse korraldusele ja kooli lõpetamisele.
(5) Koolil on õigus teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning vajadusel koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(6) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Enne kehtestamist esitatakse õppekava arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(7) Kool annab põhikooli lõpetajale välja põhikooli lõputunnistuse ja gümnaasiumi lõpetajale gümnaasiumi lõputunnistuse
§ 15. Meetmed haridusliku erivajadusega õpilase toetamiseks
(1) Haridusliku erivajadusega on õpilane kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasavajaduse teha muudatusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.
(2) Hariduslike erivajadustega õpilastele võimaldatakse individuaalse õppekava rakendamine, õpilase täiendav juhendamine õpetaja poolt, koduõpe, logopeediline abi, õpiabi või tugispetsialisti teenus.
(3) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.
(4) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
(5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
§ 16. Õppe ja kasvatuse korraldus
(1) Kooli õppe ja kasvatuse korraldus tugineb kooli õppekavale ja kooli kodukorrale.
(2) Õppeaasta kestvus, koolivaheajad, õppe- ja eksamiperiood on määratud riigi õigusaktidega.
(3) Koolis toimub õppetöö viiepäevase õppenädalaga.
(4) Õppetund, mille pikkus on 45 minutit, on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on tund, loeng, õppekäik, e-õpe, praktikum, mis toimub õppekeskkonnas ning milles osalevad õpilane ja pedagoog. Õppetundide arv päevas ja nende järjekord kajastub kooli päevakavas.
(5) Vahetunni pikkus on 10 minutit, söögivahetunni pikkus on vähemalt 20 minutit.
(6) Koolil on kodukord, mis on õpilastele, nende vanematele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(7) Kooli kodukorra kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 17. Õpilase kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine, üleminek teise kooli
(1) Esimesse klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.
(2) Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.
(3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu kõik õpilased, sõltumata nende elukohast.
(4) Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel vastavalt kooli vastuvõtmise korrale.
(5) Õpilase ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaarvamine toimub riigi õigusaktide alusel. Kooli kodukord sätestab täiendavad alused gümnaasiumist väljaarvamiseks.
(6) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(7) Õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.
5. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED
§ 18. Õppekavaväline tegevus
(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks ning koolis osutatavateks teenusteks.
(2) Kool võib oma põhitegevuse kõrval korraldada tasuta ja tasulist õppekavavälist tegevust, milleks on koolitused, huvitegevus, pikapäevarühma tegevus, eelkool, ringitegevus, võistluste, kontsertide ja näituste korraldamine, õppematerjalide valmistamine, koostamine, ruumide üürimine ja toitlustamine.
(3) Koolil on õigus moodustada täiskasvanute õppegruppe ja korraldada täiskasvanute täiendõpet mahus, mis ei nõua eraldi koolitusluba.
(4) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(5) Õppekavavälises tegevuses osalemise eest võetava tasu määrad ja tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Ettepaneku hindade kehtestamiseks teeb direktor.
6. peatükk ÕPILASED ja VANEMAD
§ 19. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) osaleda õppetöös ja täita õpiülesandeid, saada teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt oma hinnete kohta;
2) arengut toetavale õppekeskkonnale;
3) saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt koolis kehtivale korrale, kasutada tugiteenuseid;
4) õigus õppida individuaalse õppekava järgi;
5) valida õppeaineid gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires;
6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
7) saada trimestri või kursuse algul informatsiooni trimestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
8) moodustada koolis õpilasesindus, osaleda õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
9) olla valitud kooli hoolekogusse;
10) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe- ja spordivahendeid vastavalt kehtestatud kordadele;
11) osaleda kooli huviringide töös;
12) koolis osutatavale koolitervishoiuteenusele õppepäeva vältel;
13) moodustada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
14) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
15) esitada direktsioonile kirjalikult põhjendatud arvamusi õpetamise taseme suhtes või ideid kooli töö parandamiseks;
16) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetaja, direktori, hoolekogu, vallavalitsuse, riiklike järelevalveorganite või lastekaitseorganisatsioonide poole;
17) teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele;
18) kasutada teisi õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes ja täitma õpiülesandeid;
2) lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, järgima üldtunnustatud moraalinorme;
3) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
4) hoidma kooli head mainet;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
6) hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
7) täitma teisi seadustest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
§ 20. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas õigusaktidega õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus:
1) otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi koolis, mis kuuluvad õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
2) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
3) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu.
(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires.
(4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.
(5) Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks põhimääruses sätestatud korras.
(6) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab kooli direktor.
(7) Õpilasesinduse poolt valitud liikmel on õigus osaleda kooli õppenõukogu töös ning olla valitud hoolekogu liikmeks.
§ 21. Vanema õigused ja kohustused
(1) Vanemate õigused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest, kooli kodukorrast ning teistest seadustest ja nende alusel vastu võetud õigusaktidest.
(2) Vanemal on õigus:
1) saada teavet ja selgitusi kooli vastuvõtu tingimuste ja korra, koolikorralduse ning õpilase õiguste, kohustuste, käitumise, hinnete ja puudumise kohta;
2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks;
3) saada teavet ja teha ettepanekuid koolikorralduse küsimustes;
4) olla kaasatud õpilasele individuaalse õppekava koostamisel;
5) nõuda, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
6) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse
7) vähemalt üks kord aastas osaleda lastevanemate koosolekul;
8) pöörduda õpetajate, tugispetsialistide, kooli juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse, riiklike järelevalveorganite poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
(3) Vanem on kohustatud:
1) kasvatama oma lapsi ja hoolitsema nende eest;
2) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist;
3) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
4) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
5) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega, tegema koostööd kooliga;
6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
7) kasutama tugimeetmeid , mida talle pakub kool või vallavalitsus;
8) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja põhjustest kooli kodukorras sätestatud korras;
9) taotlema vajaduse korral koolilt või vallavalitsuselt õigusaktidega sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
(4) Põhikooli õpilane ja vanem on kohustatud vähemalt üks kord aastas osalema arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
(5) Gümnaasiumi õpilane on kohustatud osalema arenguvestlusel, vanem kaasatakse vajadusel õpilase nõusolekul.
7. peatükk KOOLITÖÖTAJAD
§ 22. Koolitöötajad
(1) Kooli töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud kooli direktor.
(4) Õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
(5) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
§ 23. Koolitöötajate ülesanded
(1) Koolitöötajate ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingu, ametijuhendi, töökorralduse reeglite, kodukorra ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega
(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste töölepingust, ametijuhendist töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta tegevus ja heaperemehelik majandamine ning vallavara korrasolek ja säilimine.
(5) Koolitöötajad on kohustatud läbima tervisekontrolli ja esitama tööandjale tervisetõendi.
8. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 24. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
(1) Kooli vara moodustavad Tõrva valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kooli pidaja poolt kehtestatud korras.
(3) Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilase vanem või tema seaduslik esindaja rahaliselt vara taastamise väärtuses või samaväärse vara asendamisega.
§ 25. Rahalised vahendid ja eelarve
(1) Koolil on oma eelarve.
(2) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ja osalustasudest.
(3) Kooli direktor peab eraldistest ja annetustest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite arvele võtmise ja kasutamise arvestuse raamatupidamises.
(4) Käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälise tegevusena osutatud teenuste eest saadud tulu võib kokkuleppel vallavalitsusega kasutada kooli tegevusvaldkonnast tulenevate ülesannete täitmiseks. Tasulise teenuste ja osalustasude hinnad kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.
(5) Kooli eelarve kinnitab Tõrva Vallavolikogu. Kooli kulud kaetakse kinnitatud eelarve alusel.
(6) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist peab vallavalitsus.
§ 26. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kohustuslike dokumentide loetelu, vormi ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid riigi õigusaktidega kehtestatud tähtaegadeks ja korras.
(3) Kooli raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldab vallavalitsus.
§ 27. Järelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Haldusjärelevalve eesmärk on tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe- ja kasvatustöö korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.
(3) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(4) Õpilase koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Terviseamet.
9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 28. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel.
(2) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
§ 29. Kooli põhimääruse muutmine ja kinnitamine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Tõrva Vallavolikogu.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 30. Rakendussätted
(1) Tõrva Linnavolikogu 22.02.2011 määrus nr 4 „Tõrva Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enn Mihailov
volikogu esimees